Panused pokkeri alguses

Peamine asjaolu, mis pokkerit teistest kaardimängudest eristab ja selle köitvamaks muudab, on selle mitmekülgne panustamissüsteem. Kui teiste kaardimängude, aga muudegi raha peale mängitavate mängude puhul tehakse panused mängu alguses ning võitja saab endale esialgsete panuste summa, siis pokkeri puhul võib mängija võita palju rohkem, kui esmalt mängu pannakse.

 

Pokkeris tehakse panuseid järgmiselt. Mängu alguses on panuseid kolme tüüpi:

 

  • Üks panus, mille peavad tegema kõik mängus osalejad.
  • Miinimumpanus (suur blind), mille peab tegema diilerist kella suunas ülejärgmine mängija.
  • Poolik miinimumpanus (väikeblind), mille peab tegema diilerist järgmine mängija.

 

Eelnevate panuste suuruse määrab kas kasiino või mängijad ise. Mängu jooksul panuste suurus enamasti muutub. Enamasti kahekordistuvad need siis, kui iga mängija on kaks korda sümboolset või tegelikku diileri rolli täitnud. See muudab mängu kiiremaks ning survestab mängijaid üha sagedamini riskima, mis tõstab mängu pinget ja selgitab võitja kiiremini välja. Kui panused ei suureneks, võiks mängija pikalt väga ettevaatlikku taktikat kasutada, osaledes mängus ja tõstes panuseid üksnes siis, kui tema kätte satub väga hea kombinatsioon. Kui panused ei tõuseks, ei peakski eriti riski peale välja minema.

 

Seega muudab pokkeri puhul kasutatav panustesüsteem mängu kohe alguses hoogsamaks. Jäi mainimata, et diilerinupp, kellest järgnevad mängijad kohustuslikke panuseid teevad, liigub peale iga geimi edasi. Seesugune rotatsioon on vajalik, et kõiki suhtutaks võrdselt ja inimestel oleks juba mängu alguses miinimumpanuste näol rahasumma, mille nimel võistlema hakata.